Bearašhárjeheami diehtobáŋku
Áhpehisvuođa áigi
Áhpehisvuođa áigi lea mearkkašahtti ja máŋggabealat áigodat eallimis, mii gáibida sierra fuomášumi ja bagadallama doalahan dihte dearvvašvuođa ja buresveadjima. Dát siiddut fállet viiddes čoakkáldaga, mas leat njuolggobálgát ja rávvagat áhpehis olbmuide, vai sáhttibehtet navigeret álkibut čađa dán áidnalunddot mátkki.
Vuordin, riegádahttin ja njuoratmánnááigi
Terveyskirjastoi leat čohkkejuvvon neahttasiiddut, gos gávdnojit dieđut áhpehisvuođa álgimis, áhpehisvuođa eallimis, njuoratmáná vuordimis, riegádahttimis, vánhenvuođas, njuoratmáná dikšumis ja mánnábearrašiid bálvalusain.
Artihkkaliid sáhttá lohkat juogo oktan ollisvuohtan dahje dušše daid osiid, mat deivet goasge leat áigeguovdilat dahje dárbbašlaččat.
Munnuide šaddá njuoratmánná (Meille tulee vauva) -rávagirji
Dearvvašvuođa- ja buresveadjinlágádus (THL) almmustahttá Meille tulee vauva -rávagirjji, masa leat čohkkejuvvon sihke dieđut, mat leat áiggi dásis ja geavatlaš dási cavgileamit ee. njuoratmáná vuordimis, riegádeamis, vánhenvuođas, máná dikšumis ja mánnábearrašiid bálvalusain. Rávagirji lea almmustahttojuvvon earret eará suomagillii, eŋgelasgillii ja davvisámegillii.
Ultrajietnadutkamušat ja ogisevlemat
Oahpásmuva Terveyskylä diehtočoakkáldahkii ultrajietnadutkamušaid ja ogisevlemiid birra.
Dieđut áhpehisvuođa ultrajietna- ja ogisevlen dutkamušaid birra
Njuoratmáná vuordi bearraša buresveadjin
Oahpásmuva Ráđálaš bearaš (Neuvokas perhe)- siidduin artihkkaliidda, mat leat áhpehisvuođa áiggi boradeami, oađđima ja lihkadeami birra.
Loga cavgilemiid bearraša buresveadjima doarjumii áhpehisvuođa áigge
Áhpehisvuhtii ja riegádahttimii ráhkkaneapmi
Áhpehisvuođa áigge vuordi eatni miella ja gorut ráhkkanit boahttevaš vánhenvuhtii. Dat veahkeha eatni šaddat gierisin goaŧŧománnái ja váikkuha nu, ahte eadni hearkkibut áiccada mearkkaid, maid njuoratmánná addá riegádeami maŋŋá.
Riegádahttin
Riegádahttin lea mearkkašahtti dáhpáhus, mii sáhttá bohciidahttit vuordi vánhemiidda máŋggaid gažaldagaid ja dárbbuid. Dán oasis leat ollu njuolggobálgát ja áššedovdi bagadallan dasa, mo ráhkkanit riegádahttimii.
Riegádahttinhárjeheapmi
Neahttamateriálas beasat oahpásmuvvat Lappi guovddášbuohcceviesu rávvagiidda, mat gusket riegádahttimii vuolgima ja boahtima ja maiddái dan, mii buohcceviesus dáhpáhuvvá.
Ráhkkaneapmi ja muossáneapmi
Riegádahttimii sáhttá ráhkkanit nu, ahte suokkardallá iežas sávaldagaid ja hárjehallá muossánit. Terveyskylä siidduin gávnnat videoid, maid veahkil oahpat vuodjut ja gávdnat iežat siskkáldas návccaid riegádahttima várás.
Riegádahttinballu
Riegádahttin lea gelddolaš ja máŋgasii ođđa vásáhus. Dat sáhttá buktit soapmásiidda balu, mas duogážin sáhttet leat iešguđetlágan áššit. Riegádahttinbalu birra gánnáha roahkkadit muitalit rávvehagas.
Miela buresveadjin
Háliidatgo ipmirdit buorebut dovdduid ja jurdagiid, maid áhpehisvuođa áigi ja njuoratmánnááigi bohciidahttet dus? Leago dán earenoamáš áiggis návddašeapmi váttis? Ráttástuhttágo boahttevaš riegádahttin, dahje leatgo jo riegádahttán ja vásihat eahpesihkkarvuođa iežat veadjimis? Dovddatgo ahte leat nuonddahallan ja okto?
Áhpehisvuođa ja njuoratmánnááiggi miela buresveadjima iešdikšun-prográmma
Riegádeami maŋŋá
Lihku! Leahppi ožžon smávva ipmaša iežaideatte máilbmái. Riegádahttima maŋŋá álgá ođđa eallima oahpahallan unnoraččain.
Áhpáiduvvan riegádahttima maŋŋel
Olbmot áhpáiduvvet riegádahttima maŋŋá oktagaslaččat. Terveyskylä rávvagiin sáhtát oahpásmuvvat áhpáiduvvamii riegádahttima maŋŋá teavsttaid ja videoid veahkil.
Njuoratmáná biebman
Njuoratmáná dábálaš šattu deháleamos gáibádus lea doarvái ja buorre biebman. Buot dearvvaš njuoratmánáin deaddu gahččá muhtin beivviid riegádeami maŋŋel, danin go njálmmi bokte njuoratmánná borrá vuos hui unnán.
Njamahandoarjja ja dieđut
Njamaheami birra gávnnat olu dieđuid ja doarjaga Imetyksen tuki rs neahttasiidduin.
Biebmoávžžuhusat bearrašii
Borrot ovttas -biebmoávžžuhusat mánnábearrašiidda lea ođđa našuvnnalaš ávžžuhus mánáid, mánnábearrašiid ja áhpehis olbmuid ja njamaheaddji olbmuid borramušaid birra.
Easkariegádan máná dikšun
Njuoratmáná vuođđodikšun, dego njamaheapmi, nohkadeapmi ja lihpara molsun, sáhttá orrut álggos eahpesihkar, muhto dilli rievdá jođánit. Njuoratmáná oahppá dikšut buoremusat go ieš dikšu.
Njuoratmáná dikšun videot
Easkariegádan mánáid dikšuma várás leat videot, mat veahkehit vánhemiid oahppat dikšut mánáideaset.
Pullonpyörittäjien opas (Bohtaljoraheaddjiid rávagihpa)
Rávagihppagis gávnnat dieđu njuoratmánnábearrašiidda eatnimielkedutti, čižžemielkki oassái njamaheami ja čižžemielkki bumpema birra.
Njuoratmáná buorre dikšu
Njuoratmánámuttus mánnái šaddá vuođđodorvvolašvuođa ja -luohttámuša dovdu, mat leat psyhkalaš dearvvašvuođa ja ovdáneami eavttut. Njuoratmánnái lea dehálaš hukset guhká bisti ja bissovaš dovdooktavuođa rávesolbmuiguin, geat su dikšot, dábálaččat etniin ja áhčiin.
Máná stuorrun ja ovdáneapmi
Makkár lea 1-jahkásaš mánná? Manin 2-jahkásaš šaddá vearrái? Maid 5-jahkásaš máhttá? Maid sáhttá vuordit 10-jahkásaččas? Mii lea dábálaš rávásmanagis? Mannerheim mánáidsuodjalanlihttu lea čohkken dieđuid iešguhtege ahkodagaide gullevaš ovdánanmuttuid birra.
Vánhenvuođa doarjja
Makkár vánhen háliidan leat? Gos oaččun doarjaga ja nannema iežan vánhenvuhtii?
Vánhemiidneahtta
Vánhemiidneahtas gávnnat dieđuid ja doarjaga mánnábearrašiid árgabeaivái.
Vánhenvuohta ja párragaskavuohta
Máná oažžun lea okta eallima stuorimus nuppástusdiliin, ja dat sáhttá váikkuhit máŋgga láhkai maiddái vánhemiid intiimma olmmošgaskavuođaide ja seksuálavuhtii.
Máŋggahámat bearrašat
Juohke bearaš lea iežaslágan. Suomas sullii goalmmádas buot bearrašiin ii vástit árbevirolaš ipmárdussii das, makkár lea guovddášbearaš.
Monikkoperheet rs
Monikkoperheet rs fállá veardásašdoarjaga, dieđuid, dáhpáhusaid ja doaimmaid bearrašiidda, main leat jumežat, golmmežat dahje njelježat.
Oarbingaskavuođat
Oarbingaskavuohta lea okta guhkimusat bisti ja lagamus olmmošgaskavuođain. Dat fállá vejolašvuođa hárjehallat dehálaš eallima dáidduid: juohkit, ráđđádallat, jeđđet, riidalit, vuhtiiváldit, ándagassii addit ja oažžut, dikšut, oktasaš ilu ja stoahkat sihke iežas beali doallat.
Mánnábearraša buresveadjin
Ráđálaš bearaš (Neuvokas perhe) fállá cavgilemiid ja ideaid bearašárgga buresveadjimii. Go suokkardalat borrama, lihkadeami, vuoiŋŋasteami, ruvttoáiggi dahje máná rumašgaskavuođa, lea Ráđálaš bearaš (Neuvokas perhe) veahkkin. Ráđálaš bearaš (Neuvokas perhe) lea oassin Suoma Váibmolihtu (Suomen Sydänliitto) doaimmas.