Mat leat bargonávccat?
Mat leat bargonávccat?
Bargonávccat leat olbmo dearvvasvuođa, doaibmannávccaid, veaju, doaladumiid ja máhtuid sihke bargoeallima gáibádusaid submi. Bargonávccaide váikkuhit olbmo fysalaš, psyhkalaš, kognitiiva ja sosiála návccat. Bargonávccat seilot, go olbmo návccat ja bargonoađđi leat dássedeattus. Bargobeaivi ii oaččo váibadit nu sakka, ahte olmmoš ii nagot dan maŋŋá šat návddašit astoáiggis.
Čeahpes jođiheapmi ja vuogas bargobiras ja -vuoigŋa bajásdollet bargiid bargonávccaid. Eanáš bargguin bargit sáhttet iežage ainge juoga nu veardde muddet bargguset, nu ahte dat heivešii oktii sin návccaiguin. Lea dehálaš ahte barggu váigatvuohta ja bargi máhttu leat dássedeattus. Sihke menddo váigadis bargu ja menddo álkkes bargu lasihit barggu lossatvuođa. Bargoguimmiid doarjagis lea stuorra mearkkašupmi bargiid veaju ja návccaid dáfus.
Bargonávccaide váikkuhit maiddái olbmo árvvut ja motivašuvdna. Árgaeallima válljejumiiguin lea mearkkašupmi bargonávccaid bajásdoallama ja ovddideami dáfus. Dearvvaslaš eallindábit, maidda gullet jeavddalaš lihkadeapmi, dearvvaslaš borramuš ja oađđin sihke vuoiŋŋasteapmi, sihke mearkkašahtti olmmošgaskavuođat maiddái bajásdollet bargonávccaid.
Bargonávccaid sáhttá govvidit Bargodearvvasvuođalágádusa Bargonákcadáluin. Dállu bissu ceaggut, go buot iešguđet gearddit duvdet nuppiideaset.