Oađđin ovddida veaju
Oađđin ovddida veaju
Oađđin lea olbmo dearvvasvuođa geađgejuolgi. Go oađđá doarvái ja doarvái bures, birge buorebut árgaeallimis, ja fámut báhcet bargobeivviid maŋŋá vel mielamieldoaimmaidege. Buorre idjanahkáriid maŋŋá olmmoš lea buoret mielas, nagoda vuodjut áššiide ja gierdá streassage buorebut. Dalle olmmoš maiddái lihkada eanet ja máhttá dahkat buoret válljejumiid borrama hárrái.
Idjanahkáriid dárbu lea gitta olbmos. Eatnasat ollesolbmuin dárbbašit 7–9 diimmu jándoris. Oađđima meari lassin maiddái das lea mearkkašupmi, goas oađđá. Nohkkat gánneha mannat dalle, go dovdagoahtá váibasiid. Oađđinritmma gánneha doalahit nu jeavddalažžan go vejolaš sihke árgabeivviid ja vahkkoloahpaid, juos dat beare lea vejolaš barggu ja eallindili beales.
Lea buorre muitit ahte beaivvi doaimmat váikkuhit idjanahkáriid kvalitehtii. Go muitá vuoiŋŋastit ja orustit juoba oanehaččat maiddái beaivit, nahkárat rohttejit buorebut eahkes. Juos vuoigŋašat eai leat beassan vuoiŋŋastit beaivit, min gorut ii vealttakeahttá nagot ráfot seŋgii eahkes. Eahkeda lea buorre basuhit eahketdoaimmaide, iige dalle gánnet šat geavahit fihttorusttegiid ja dihtora dahje geahččat tv. Šearpmaid čuovga ja rusttegiid geavaheapmi dahje prográmmaid geahččan aktivere vuoigŋašiid, mii hehtte nohkkama.
Juohkehaččas leat muhtumin nohkkan- ja oađđinváttisvuođat. Juos dat joatkašuvvet guhká, dat sáhttet lasihit riskka buoidut ja buohccát earret eará váibmo- ja varrajohtinorgánaid buohcuvuođaide sihke diabetes 2:žii. Nuppi dáfus máŋggat buohcuvuođat sáhttet maiddái čuohcat oađđimii. Oađehisvuođain ii gánnet báhcit okto. Juos it gávnna čovdosiid oađđimii laktáseaddji váttisvuođaide iehčanasat, oza veahki.
Loga lasi oađehisvuođa birra Mielenterveystalo siidduin:
Lappi buresveadjinguovllu bálvalusat
Iešdikšunprográmmat