Valjimrijjâvuotâ
Valjimrijjâvuotâ
Valjimrijjâvuotâ vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst
Vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ášástâllâmsaje puáhtá valjiđ ain oovtâ ihán häävild ijge tom pyevti mutteđ kalenderive koskân. Valjiimist kalga toohâđ čálálii almottâs sehe tááláá tiervâsvuođâsajattâhân já uđđâ väljejum tiervâsvuođâsajattâhân. Valjim ij kuoskâ škovlâ- já uápputiervâsvuotâhuolâttâsân, pargotiervâsvuotâhuolâttâsân ige kuhesáigásii lájádâstiipšon tâi päikkitiipšon.
Aalmugiäláttâhlájádâs Kela sajanmáksá mätkikoloid enâmustáá toi kuástádâsâi mield, moh šodâččii määđhist aldemuu tiervâsvuotâsajattâhân, kost koččâmušâst leijee palvâlus puávtáččij uážžuđ. Jis čujottâs mulsâšum ohtâvuođâst tiervâsvuotâsajattâh mulsâšuvá, tiervâsvuotâsajattâh ij nubbáásm automaatlávt, mut váátá uđđâ almottâs.
Luámáttâh: Almottâs tiervâsvuotâsajattuv valjiimist
Valjimrijjâvuotâ spesialpyecceitipšoost
Pyeccee valjimrijjâvuotâ poođij tááláá hämistis vuáimán ive 2014, mii máhđulist huáputtes spesialpyecceitipšo valjimrijjâvuođâ tipšom valjim mon peri EU-enâmist tuše ovtâskâs spesialpyecceitipšo táárbu tábáhtusâst-uv.
Tipšomsaje valjim kannat táválávt toohâđ oovtâst tipšoo tuáhtáráin savâstâlmáin. Vuolgâtteijee tuáhtár ferttee visásmittiđ, ete vuávájum tipšo lii máhđulâš olášuttiđ vuávájum tipšosaajeest. Tiipšon peessâm ääigih já tipšomtáhádâsääših čielgâduvvojeh siämmást, vâi pyeccei páácá realistlâš ibárdâs vuávájum tipšo äigitaavlust.
Jis tun ucâluuh tiipšon ovdâmerkkân nube pyereestvaijeemkuávlun, Laapi pyereestvaijeemkuávlu máksá tipšo. Pyeccei pääcih mäksimnáál polikliiniik-, peivikirurgia já seŋgâuásáduv pyecceemáávsuh siämmáá náálá ko jis tipšo ličij olášuttum Laapi pyereestvaijeemkuávlust. Spiekâstâssân taas láá šoddâdeijei mávsuttes tipšompajeh. Mávsuttesvuotâ kuáská tuše sii, kiäh šoddâdeh Laapi kuávdášpyecceiviäsust.
Tipšomsaje valjiimist lasekolloon sättih šoddâđ mätkikoloh já máhđulâš ijjâdem tipšomsaje aldavuođâst, jis väljejum tipšomčuosâttâh lii kukken aassâmpäikkikoddeest.