Mii lij šiõǥǥ njääʹlm tiõrvâsvuõtt?
Mii lij šiõǥǥ njääʹlm tiõrvâsvuõtt?
Njääʹlm da paaʹni tiõrvâsvuõtt vaaikat ǩeeʹjjmieʹldd vaʹrdde da tiõrvâsvuõʹtte di jieʹllemkvalitetta. Hueʹnes njääʹlm tiõrvâsvuõtt lij riskktuejjeei määŋgaid puõccmõõžžid. Infektio njääʹlmest hueʹnee še määŋg kuʹǩesäiggsažpuõccmõõžž, mâta diabeeʹttes da leäʹšm håiddtääʹssteädd. Njääʹlmest leävvnam ännsummuš lââʹzzat čââʹđ- da vuõivâšninfaarkt riisk.
Šiõǥǥ njääʹlm håiddmõš lij paaʹni põõssmõš tueʹlää da jeäʹǩǩää liâdggpääʹnnhääʹrjin da fluorpääʹnnpõõssâmvaaʹšnin. Pääʹnnkõõsk âʹlǧǧe puʹtsted juõʹǩǩpeeiʹv pääʹnnsuõʹnin leʹbe pääʹnnkõskkhääʹrjin. Paaʹni põõssmõõžž õhttvuõđâst lij šiõǥǥ puʹtsted še njuhččâm. Puki rääʹves oummui da uuʹccmõsân 6-âkksai päärnai fluorpääʹnnpõõssâmvääʹšn fluoraaunâsmieʹrrsiâzztõs lij 1 450 ppm. Paaʹni põõssmõõžž mâŋŋa njääʹlmest čoolǥât leiʹǧǧ pääʹnnvääʹšn meädda, da njääʹlm ij taarbâž škuʹlljed teänab čaaʹʒʒin.
Mieʹrrkõskksaž poorrâmryytmin lij jõnn miârktõs njääʹlm tiõrvâsvuõđ tuõʹllʼjummšest. Pääʹn ǩeäʹrdde peeiʹvest nuʹt viiđâst kuʹtte soourõskõrmmlõõzz leʹbe poorrâmvuâr. Täid poorrâmvuâraid laʹsǩǩeet mieʹldd še jeeʹres juʹlstõõǥǥi ǥu čääʹʒʒ juukkmõš. Kuäʹsttporrmõõžži da juʹlstõõǥǥi âânnmõš lââʹzzat paaʹni liuggnummuž leʹbe pääʹnneroosio.