Navigation Menu

Tällõõzz šiõttlâʹttemprogramm

Tällõõzz šiõttlâʹttemprogramm

Tällõõzz šiõttlâʹttemprogramm da kääzzkõs-strategia

Tän sijddu noorât teâđaid pueʹrrvââjjamvuuʹd tällõõzz šiõttlâʹttemprograammâst da sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi kääzzkâʹsttemstrategiast. Teâđ peeiʹvtâʹvve ǩiiđ poodd tõn mieʹldd ǥu tuâjj ouddan.

Tällõõzz šiõttlâʹttemprograammin ooʒʒât räʹtǩǩummšid seämma-ääiʹj nuʹt tällõõzz vueʹllpääccõʹsse ǥu tuâjjlažkååʹdd vänna

Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd lij raajjâm vuâđđeei plaan tällõõzz tääʹssteäddummšen. Šiõttlâʹttemprogramm tååimtet riikkvääraiministeriaaʹje, kååʹtt ärvvtââll, liâ-a tååim riʹjttjeei lääinväʹlddemväʹlddvuõđ vuäǯǯmõššân. 

Vuʹvddvälddõs tuʹmmji šeäšttlinjjõõzzâst: šõddummuž da pieʹǩǩ pirrsuutk piʹštti peiʹvvrõõttmõõžžâst kõskkeet Lappi kruugghospitaaʹle

Lappi vuʹvddvälddõs mieʹrrii 19.2. õnnum såbbrest pueʹrrvââjjamvuuʹd tällõõzz šiõttlâttmõõžž väʹlddlinjjõõzzin.

Vuʹvddvälddõs jiõnsti, kueʹđet-a plaanin meädda pääiʹǩ, kook kueʹsǩǩe šõddummši da tiõttum pirrsuutk piʹštti peiʹvvrõõttâmtååimai kõskkummuž Lappi kruugghospitaaʹle. Vuʹvddhalltõõzz alggveärlaž eʹtǩǩõs kuâđđji viõʹǩǩe jiõnin 31-28, leʹbe tååim kõskkeet Lappi kruugghospitaaʹle. Tääʹrǩab plaan da äiʹǧǧtaaul täʹrǩsmâʹvve mâʹŋŋlubust.

Vuʹvddvälddõs tuʹmmji õõutmiõllsânji, što pueʹrrvââjjamvuʹvdd ǩiččlââtt õõudbeäʹlnn cõggâd tuâjjpååʹmhid veâl ânnʼjõž aktiivjubun. Vuʹvddvälddõs tuʹmmji õõutmiõllsânji še, što plaanid jeäʹt registõõl lååkkmeärrsa täävtõõzzid, mõõn veeʹrd dommpõõrt åålǥbeälla sâjjdõttum päärnai da nuõri meäʹr ǩiččlõõđât uuʹcceed.

Välddõs raʹvvji juätkkvalmštõõllmõõžž, što tääʹrǩab šeäštt-tååimaid feʹrttai valmštõõllâd õhttsažtuâjast tuâjjlažkooʹddin da što valmštõõllmõõžžâst ǩiʹddjet jeäʹrab vuâmmšõõzz âʹlddkääzzkõõzzi seeiltummša. Puõʹttjen šiõttlâʹttemprogramm tååimtet riikkvääraiministeriaaʹje, kååʹtt ärvvtââll, liâ-a tååim riʹjttjeei lääinväʹlddemväʹlddvuõđ vuäǯǯmõššân.

Tääʹrǩab tuʹmmstõõǥǥ valmštâʹvve njuhččmannu looppâst

Tääʹrǩab šiõttlâʹttemlinjjõõzz di sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi kääzzkõstrategia liâ tuʹmmstõktuâjast vuʹvddhalltõõzzâst seärad 10.4. da vuʹvddvälddõõzzâst vuõssarggân 22. njuhččmannu.

Täävtõssân 98 miljoon põõšši šeäšt

Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd feʹrttai šiõttlâʹtted tällõõzzâs põõššinalla 98 miljoon eeuʹrin eeʹjjest. Vueʹjjest kuulin feʹrttai leeʹd puõʹtti eeʹjjest da juätkast 98 miljoon tän ääiʹj kuulltääʹzz vuâlbeäʹlnn. Eeʹjj 2023 da tän eeʹjj vueʹllpääccõõzz âʹlǧǧe käʹtted mââimõõzzâst eeʹjjest 2026. Pueʹrrvââjjamvuuʹd obb-budjeʹtt lij nuʹt miljardd euʹrred eeʹjjest, di nääiʹt šeäštaid feʹrttai ooccâd âlddsin 10 proseeʹnt veeʹrd.

Juʹn tän eeʹjjest pueʹrrvââjjamvuuʹd tällõõzz âlgg šiõttlâʹtted 47 miljoon eeuʹr ooudâst. Määŋg raajâsnallšem muttâz põʹhtte šeäštaid eman kuuʹǩǩab äiʹǧǧkõõskâst, nääiʹt raajâsmuttsi lââʹssen tän eeʹjjest feʹrttai tueʹjjeed še jåʹttlõs da ǩeârddnallšem tååimaid, kook põʹhtte šeäštaid tâʹlles.

Čiččâm šiõttlâʹttemnjonnaž

Šiõttlâʹttemprograammâst liâ čiččâm njonnaž. Šiõttlâʹttemnjonnsi šeäšttvaaiktõs leʹčči nuʹt 100 miljoon euʹrred eeʹjjest 2025.

Vuâđđeei kuulläuʹǩǩtäävtõõzz eeʹjjest 2025: Šiõttlâʹttemnjonnaž 

  1. kääzzkõsrajjâz ǩeäpsmâttmõš nuʹt 12 miljoon euʹrred. 
  2. tiõrvâsvuõđhuâl integraatio da håiddkuällaz nuʹt 23 miljoon euʹrred. 
  3. kääzzkõõzz jäʹrjstemnääʹl vaʹlljummuž nuʹt 11 miljoon euʹrred. 
  4. kääzzkõõzzi säimmõs da sââʹj nuʹt 12 miljoon euʹrred. 
  5. tuâjjlažkåʹdd da organisaatio nuʹt 16 miljoon euʹrred. 
  6. haʹŋǩǩõõzz da suåppmõõžž nuʹt 11 miljoon euʹrred. 
  7. jeeʹres toiʹmmjummuž õõudâsviikkmõš da šiõttlâttmõš nuʹt 16 miljoon euʹrred

Õhttsiʹžže nuʹt miljoon euʹrred.

1. Kääzzkõsrajjsi ǩeäpsmâttmõš 

Kääzzkõsrajjâz ǩeäpsmâttmõõžžin pueʹrrvââjjamvuʹvdd täävtââll juʹn tän eeʹjjest nuʹt kueiʹt miljoon da puõʹtti eeʹjjest nuʹt 12 miljoon eeuʹr šeäštaid. Šeäšt šâʹdde, ǥu puäʹres oummui kuʹǩesäiggsaž strooiʹtelhååid puʹrǧǧeet da lääʹmes oummui strooiʹtelhååid meäʹr uuʹcceet. Lââʹssen puäʹres oummui, lääʹmes oummui di miõlltiõrvâsvuõtt- da peäʹnecsäursmeei oummui pirrsuutk piʹštti jälstempaaiʹǩi meäʹr uuʹcceet. Sosiaalkääzzkõõõzz ååcc sâjja vuõkksõs jälstem-maallid mâta õhttsallaž jälstummuž di tuärjjad põõrtâst jälstummuž da lââʹzzat säursmeei toiʹmmjummuž. Seämmavuâra oʹđđest ärvvtõõlât še Kolpene tuärjjeem- da siltteemkõõskõõzz kääzzkõõzzi rool. Pueʹrrvââjjamvuʹvdd rääjj še roodnairuått- da piârhååid da persoonlaž vieʹǩǩ kõõskõõzz tuärjjeed põõrtâst jälstummuž.

Päärnažpiârrji kääzzkõõzzin saʹtssjet ääiʹjeld aʹlǧǧi tuärj uʹvddi kääzzkõõzzid da määŋgämmatlaž tuõjju mâta piârvuäpstõʹǩǩe, mättʼtõõttâmhuõllu da piârsosiaaltuõjju. Še päärnaisuõjjlem beäʹlnn pueʹrrvââjjamvuʹvdd ǩieʹppad dommpõõrt åålǥbeälla da strooiʹtelhoiddu sâjjdâʹttem päärnai meäʹr da lââʹzzat vuârstes piârhååid vuässõõzz.

Sosiaalkääzzkõõzz õhttnâttči kääzzkõõzzi miõttmõõžž vuâđaid da tääʹrǩsteʹči äʹššniiʹǩǩi kääzzkõsmeärrõõzzid taarb mieʹldd. Lââʹssen jeäʹrbi mieʹldd lääʹmeskääzzkõõzzi veʹrǧǧneǩtoiʹmmjummuž kõskkeet lääʹmesoummuikääzzkõõzzi seʹst õhttsaž toiʹmmjummšen da puärsmam oummui äʹššneǩ- da kääzzkõsvuäʹpstõs kõskkeʹčeš puäʹres oummui õhttsaž toiʹmmjummšen.

2. Tiõrvâsvuõđhuâl integraatio da håiddkuällsi ooudâsviikkmõš

Tiõrvâsvuõđhuâl integraatioin da håiddkuällsi ooudâsviikkmõõžžin täävtõõlât juʹn tän eeʹjjest väjja ååuʹc miljoon da puõʹtti eeʹjjest väjja 23 miljoon eeuʹr šeäštaid.

Tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz ǩieʹppad puõccisõõʹji âânnmõõžž vueʹrddempäiʹǩǩen jeeʹres kääzzkõõzzid di vuäʹnad puõccisõõʹji håiddpooddid. Nuuʹbb beäʹlnn pueʹrrvââjjamvuʹvdd saʹtssai säursmâttmõʹšše da njueʹbǯǯlõs päiʹǩǩâʹttemproseeʹssid. Uuʹccab päiʹǩǩ-kooʹddin kääzzkõõzz jäʹrjstet krååʹma pååđpuõccisââʹj ođđnallšem õhttsažtuâjjmaallin.

Šeäšt šâʹdde še lââʹzzteeʹl Lappi da Länsi-Pohja kruugghospitaali tuâjj-juâkkmõõžž da õhttsažtuâj. Pâjjlõsvuõđid vueiʹtet ǩieʹppeed kõskkteeʹl šõddummuž da pieʹǩǩ peiʹvvrõõttmõõžžin Lappi kruugghospitaaʹle. Nääiʹt vuäǯǯat ǩieʹppuum pâjjlõs dåhttar- da hoiʹddjeeʹjjvaalmâšvuõđ. Muuttâs lij vueiʹtlvaž tõin spesiaalsuõʹrjin, kooi beäʹlnn lääʹjjmeâldlaž õõlǥtõs jaaukči šõddeemtoiʹmmjummuž jõskkmõõžž mieʹtt leʹbe kooi peiʹvvrõõttâmäiggsaž puõccimieʹrr lij vääʹnes. Nuuʹbb beäʹlnn Länsi-Pohja kruugghospitaalâst vueiʹtet lââʹzzted ǩirrsâʹttem čuõppâmtoiʹmmjummuž. Seämma vuâra tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz ǩeäčč uuʹcceed Oulu universiteettlaž hospitaal âânnmõõžž.

Vuâđđtiõrvâsvuõđhuâll da spesiaalpuõccihåidd käʹrsse pâjjlõs tååimas. Šeäšt šâʹdde ouddmiârkkân, ǥu seämma laboratorioteeʹstid jeäʹt vääʹld määŋgain juâkksin jeeʹrab. Vuâđđtiõrvâsvuõđhuâlast hååid juätkkjemvuõđ pueʹrummuš lââʹzzat hååid vaaiktemvuõđ, kååʹtt ǩieʹppad loʹsses kääzzkõõzzi taarb. Õõudbeäʹlnn cõggi tuâj lââʹzztet õõutsââʹjest kooʹddin da kuälmad sektoorin.

3. Kääzzkõõzzi jäʹrjstemnääʹl

Kääzzkõõzzi jäʹrjstemnääʹl vaʹlljummšid ärvvtõõleeʹl pueʹrrvââjjamvuʹvdd täävtââll juʹn tän eeʹjjest väjja 7 miljoon ja puõʹtti eeʹjjest väjja 17 miljoon eeuʹr šeäštaid. Pueʹrrvââjjamvuʹvdd čiõlǥat, lij-a veiddsab kääzzkõsobbvuõđi mâta puäʹres oummui jälstemkääzzkõõzzi da lääʹmes oummui kääzzkõõzzi jäʹrjstummuš aivv jiijjâz toiʹmmjummšen ânnʼjõž vuäʹsttemkääzzkõõzzi vuõkksab.

Juʹn ääiʹjab lij tuõttum, što jiijjâz toiʹmmjummšen kaʹnnat jäʹrjsted kuuitâǥ päärnaisuõjjlem strooiʹtelkääzzkõõzz, jueʹlǧǧõõvvi spesiaalpuõccihåidd da Lappi kruugghospitaal vuuʹd vuõiŋŋâmvieʹmmpuõccji håidd. Lââʹssen jiijjâz puuʹtʼtõõzz käʹnnat lââʹzzted kuuitâǥ ämmtallaž piârhååidast, mättʼtõõttihuâlast da päärnaisuõjjlem strooiʹtelhååidast. Vaʹstteeinalla pueʹrrvââjjamvuʹvdd ärvvtââll še jiijjâz toiʹmmjummšen jäʹrjstem kääzzkõõzzi ålggummuž.

4. Kääzzkõs-säimmõs, sââʹj da digitalisaatio

Kääzzkõs-säimmõõzz da sõõʹjid karssjeeʹl täävtõõlât juʹn tän eeʹjjest kueiʹt miljoon da puõʹtti eeʹjjest väjja 12 miljoon eeuʹr šeäštaid. Pueʹrrvââjjamvuʹvdd rääjj pukin kääzzkõõzzin kääzzkõs-säimmõsplaanid, kook tiuʹddepiijât podd pooddi. Ânnʼjõž sõõʹji âânnmõõžž pueʹreed jeäʹrbi mieʹldd koontârsõõʹji beäʹlnn. Lââʹssen tåimmsââʹjjkääzzkõõzz ǩiččlââtt saǥstõõllâd vuåkrrvueʹlõõzzid ânnʼjõž vuåkrrsuåppmõõžžin.

Nuuʹbb åʹrnn pueʹrrvââjjamvuʹvdd lââʹzzat dommpõʹrtte viikkâm kääzzkõõzzid di jeeʹresnallšem digikääzzkõõzzi taʹrjjummšid. Ouddmiârkkân ougglõsdommhåidd mähss 30 proseeʹnt uuʹccben ǥu äʹrbbvuõđlaž dommjååttmõš.

5. Tuâjjlažkåʹdd- da organisaatio

Tuâjjlažkåʹdd- da organisaatiomuttsin pueʹrrvââjjamvuʹvdd täävtââll juʹn tän eeʹjjest viiđ miljoon da puõʹtti eeʹjjest 16 miljoon eeuʹr šeäštaid. Pueʹrrvââjjamvuʹvdd čiõlǥat vueiʹtlvažvuõđid vueʹleed organisaatio da čiõlǥat mäddtiõđlaž kääzzkõsvuuʹdi rool. Dåhttri säärnummši puʹrǧǧummuš automatisââʹstet, ouddooumaž- da jååʹđteeʹjjmeäʹr taʹrǩstõõlât da tuâjjlažkååʹdd tillʼlõõvât oouʹdab viõkkšubun pueʹrrvââjjamvuuʹd seʹst. Tuâjjlažkåʹddkuul occne še puõccimeädda-åårrmõõžžid, vaajtemvuõđ da kaallšab vuåkrrtuâjjviõǥǥ ǩieʹppeeʹl.

Tuâjjlažkåʹddvääʹn tuõʹllʼjummšen pueʹrrvââjjamvuʹvdd jeäʹrbi mieʹldd rääjj jiijjâz väärrooumažriâžldõõǥǥ, äuʹǩǩad õstti jeäʹltõkniiʹǩǩi tuâjjlai silttummuž da čiŋlmâtt õhttsažtuâj mättstroiʹttlivuiʹm.

Vuʹvddhalltõs lij juʹn ääiʹjab tuʹmmjam veeʹzz pueʹrrvââjjamvuuʹd veiddsõs õhttsažtoiʹmmjemsaǥstõõllmõõžžin. Tuʹmmstõõǥǥ õt-saǥstõõllmõõžži puäđõõzzin liâ vueʹrddemnalla ååʹn kuâsttjeeʹl njuhččmannu looppâst.

6. Haʹŋǩǩummuž, suåppmõõžž da logistiikk

Haʹŋǩǩummšin da suåppmõõžžin pueʹrrvââjjamvuʹvdd täävtââll juʹn tän eeʹjj nuʹt neellj miljoon da puõʹtti eeʹjjest nuʹt 11 miljoon eeuʹr šeäštaid. Haʹŋǩǩeemkääzzkõõzz kärss suåppmõõžži da vuästtõõzzi pâjjlõsvuõđid da ǩeâšttjâtt jõnn suåppmõõžžid oʹđđest. Haʹŋǩǩummšid kõskktet nuʹt pueʹrrvââjjamvuuʹd seʹst jeeʹres tââʹvbeäʹl pueʹrrvââjjamvuuʹdi kõõsk. Mehiläinen Länsi-Pohja beäʹlnn čiõlǥtet nuʹt sarnnum seʹst åårrai ålggkåʹddlaasktummuž vaaiktõs spesiaalpuõccihååid tuâjj-juâǥǥ kuulid.

Neävvhuâll kõskktet tuâjjmeäʹrid lokku vääʹldeeʹl da mäddtiõđlânji toolkvânji, da še håiddtaarbâšjuâkkmõš lij juätkast kõskktum da automatisõsttum. Logistikk-kääzzkõõzz käʹrsse pâiʹlmeärrsaž tååimaid, da veäʹǩǩneävvkõõskõs vääʹldet märddnalla âânnmõʹšše.

7. Jeeʹres toiʹmmjummuž ooudâsviikkmõš da šiõttlâttmõš

Jeeʹres toiʹmmjummuž ooudâsviikkmõš da šiõttlâttmõš âânn seʹst uuʹccab da oʹdinakai tååimaid, koin šeäšt leʹčči vueiʹtlvânji vuäǯǯamnalla juʹn jåʹttlânji. Näkam kuånstid ärvvtõõlât valmštõõllmõõžž ouddneen.

Rajjsi mottmõš da šeäšttmõš liâ samai vieʹltʼtem

Pueʹrrvââjjamvuuʹd feʹrttai tuejjeed raajâsnallšem muttsid, što tõt vuäǯǯ tällõõzz kuddân da pâstt vaʹstteed nuʹt kääzzkõstaarb šõddmõʹšše ǥu tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõttvaiggâdvuõđid. Lappist lij jeeʹres Lääʹddjânnam jäänab âkkõõvvâm da puõccjab narod, da lââʹssen vuuʹdest liâ nårrjõõvvâm juʹn ääiʹjab håidd- da kääzzkõsvieʹlj. Nuuʹbbnalla lääʹǩǩmuttâz lââʹzzte tuâjjlažkåʹddmeäʹr da tuâjjlažkååʹdd taarb, seämmavuâra Lappist lij jânnam šuurmõs tuâjjlai jeältõkneǩproseʹntt. Inflaatio kaggâm hââʹdd da pääʹlǩ pââʹjummuž räjja kuulid veâl oouʹdbest. Riikk mieʹrrad pueʹrrvââjjamvuuʹd teäggtummšest, di nääiʹt pueʹrrvââjamvuuʹd âlgg šiõttlâʹtted toiʹmmjummšes ââʹnnemnalla åårrai teäggtummša.

Što pueʹrrvââjjamvuʹvdd vuäitt vuäǯǯad lääinväʹlddemväʹlddvuõđid da tueʹjjeed vieʹltʼteʹmes investâsttmõõžžid, tõʹst feʹrttai tååimted riikkvääraiministeriaaʹje plaanid tällõõzz šiõttlâttmõõžžâst. Pueʹrrvââjjamvuʹvdd taarbaš lääinväʹlddemväʹlddvuõđid puõʹtti investâsttmõõžžid mâta teâttriâžldõõǥǥid da tåimmsââʹjjteevvmõõžži vääras. Jõs pueʹrrvââjjamvuʹvdd ij pââʹst ââʹnned huõl tällõõzzâst, tõt vuäitt jouddad ärvvtõõllâm-mõõntõõllmõʹšše. Ärvvtõõllâm-mõõntõõllmõõžžâst ministeria ärvvtâʹlle jeäʹrbi mieʹldd, âlgg-a pueʹrrvââjjamvuʹvdd õhtteed nuuʹbb pueʹrrvââjjamvuuʹdin.

Lappiniiʹǩǩin liâ määŋgnallšem nääʹl vaaikted

Tällõõzz šeäšttkuånst da kääzzkõõzzi jäʹrjstummuž plaan täʹrǩsmâʹvve čõõđ ääiʹj, da seämmavuâra teâđ noorât pueʹrrvââjjamvuuʹd täid seeidaid. Vuäitak še kueʹđđed kommeeʹntid da kõõččmõõžžid.

Taarbšeen pueʹrrvââjjamvuʹvdd jääʹrjast aazzjid da tuâjjlažkådda kuullâmpooddid. Vuõssmõs kuullâmpodd lij Kolarist neljdpeeiʹv 29. täʹlvvmannust da čiŋlmââvv jeäʹrben Kolari puõccisââʹj toiʹmmjummša.

Lââʹssen pueʹrrvââjjamvuʹvdd räukk plaaneez peäʹlestvälddmõõžžid jeäʹrbi mieʹldd luʹvddkooʹddin, vaaiktemtåimmorgaanin, Sääʹmteeʹǧǧest da Lappi kooʹddin.

Lââʹssteâđ

vuʹvddhalltõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Tapani Melaluoto, tapani.melaluoto@lapha.fi, 040 841 0311

pueʹrrvaajjâmvuʹvddjååʹđteeʹjj Jari Jokela, jari.jokela@lapha.fi, 040 532 3998

sosiaaljååʹđteeʹjj Liisa Niiranen, liisa.niiranen@lapha.fi, 040 541 8237

tiõrvâsvuõttjååʹđteeʹjj Miia Palo, miia.palo@lapha.fi, 040 653 2728

peälštemjååʹđteeʹjj Markus Aarto, markus.aarto@lapinpelastuslaitos.fi, 040 484 4000

vaaldâšmjååʹđteeʹjj Harri Tiuraniemi, harri.tiuraniemi@lapha.fi, 040 665 9734

ooudâsviikkijååʹđteeʹjj Mikko Häikiö, mikko.haikio@lapha.fi, 040 772 7211

tuâjjlažjååʹđteeʹjj Marjo Kuittinen, marjo.kuittinen@lapha.fi, 040 757 6530

Tällõõzz Šiõttlâʹttemprograammâst kõččum kõõččmõõžž da vasttõõzz

Mäʹhtt vuäitam eʹtǩǩeed kõõččmõõžžid da kommeeʹntid tällõõzz Šiõttlâʹttemprograammâst?

Tän seeid vueʹll-lääidast lij lomakk kõõččmõõžžid da kommeeʹntid. 

Kõõččmõõžžid vaʹsttee kõõččmõõžžâst åårrai ääʹšš vasttõsoummu da vasttõõzz noorât tän seeid täujja kõččum kõõččmõõžži osiooʹje. Ǩiččlõõttâp vaʹstteed pukid kõõččmõõžžid, jõs vasttõõzz liâ tõn poodd vuäǯǯamnalla. Pukid kõõččmõõžžid jiâ vieʹltǩani leäkku tâʹlles åårrmõõžžâst vasttõõzz, ǥu ääʹšš jåʹtte čõõđ ääiʹj. 

Seämma lomaakkin kuõđđum raajjinallšem kommeeʹnt še õlmstââʹttet seeidast, juʹn-a nõõmin leʹbe nõmm-miârkin.